Krevetisupp tamarindiga ja soba nuudlitega

• koorimata krevetid
• šampinjonid
• soba nuudlid
• tamarind
• palmisuhkur
• tšillipipar
• roheline pipar
• valge pipar
• valged seesamiseemned
• mustad seesamiseemned

Soovitan kasutada supi valmistamiseks koorimata krevette. Ehkki nende puhastamine on tüütu, saab peadest ja kestadest väga maitsva puljongi, mis on antud juhul supi põhjaks, kuid on korraliku maitsestamise korral ka niisama mõnus kuum rüübe. Puljongi keetmisel lisasin küüslauku, veidi soola ja musta terapipart, kuid antud juhul polnud maitsestamine väga oluline, kuna hilisemalt lisanduvad tugevad maitsed nagu tamarind ja tšillipulber on tugevalt esialgsetest maitsetest üle.

Tamarindi saate osta Piprapoest, vast on sama poe Tallinna esinduses ka kohapeal olemas. Kas veel kusagil kaubanduses seda meil liigub, ei oska praegu öelda. Igatahes lammutage pakk tükkideks, kallake peale kuum vesi ja jätke nii umbes pooleks tunniks seisma. Selle ajaga muutub viljaliha piisavalt pehmeks. Kallake nüüdseks mõnusalt hapukas vesi läbi sõela teise kaussi ja suruge lusikaga läbi metallsõela kraapides ka viljaliha paksem osa sinna. Ülejäänud tahkemat ei pea kohe ära viskama, pannes selle külmkappi kannu, saate mõnusalt magushapu (rohkem siiski hapu) joogi. Tamarind meenutab maitselt kuivatatud õuna, kuid pole siiski päris sama.

Pruunistage šampinjone kergelt pannil, kui lisada sel ajal tamarindi vedelikku, omandavad nad väga hea maitse, olles heaks suupisteks.

Nüüd, kus ettevalmistamist vajavad komponendid on olemas, kallake kurnatud puljong potti, lisage krevetid, seened, tamarindivedelik, palmisuhkur, tšillipulber ning keetke. Kui seened ja krevetid on peaaegu keenud (krevetid ei vaja pikka keetmist, seega võib need ka seentest hiljem lisada), lisage seesamiseemned ja pipraterad. Tavaline must pipar on terana hamba alla jäädes veidi liiga vänge, kuid rohelised ja valged terad on maitselt mahedamad ja lisavad supi söömisel hammustamisel just mõnusalt vürtsikamaid elamusi, kuid ei mata ülejäänud maitseid enda alla. Paksema supi saamiseks võib lisada nt tärklist. Lõpuks, kui kõik muu on keedetud, lisage soba nuudlid, laske supp uuesti keema ja lülitage pliit välja. 5-10 minutiga lähevad nuudlid kuumas vedelikus piisavalt pehmeks ja nii pole kartust neid üle keeta.

Pardisupp sidrunheina ja punase peediga

• pardiliha
• punane peet
• porgand
• sidrunhein
• tšillipipar
• redis
• küüslauk
• agaavisiirup (võib ka mett kasutada)
• sool
• sojakaste

Seekordse katsetuse jaoks haarasin ühe pardi poest kaasa. Kuna oli supi isu, eemaldasin liha ja lükkasin kondid sügavkülma, et neid mõni teine kord puljongi jaoks kasutada. Liha tuli siin piisavalt, et antud supile rikkalikult maitset anda. Alustage kõikide komponentide tükeldamisega. Sidrunheina soovitan võimalikult peenikeseks hakkida, kuna see võib olla pisut puine. Kui sidrunheina ei õnnestu osta (nägin üldse esimest korda seda müügis, antud juhul Prismas), siis saab ka nt lihtsalt sidrunit kasutada. Samas ei paku sidrun siiski kõiki neid maitsenüansse, mis on olemas sidrunheinas.

Võtke väike kogus sidrunheina, küüslauku ja tšillipipart (ülejäänu läheb hiljem supi sisse) ning visake koos tükeldatud pardilihaga pannile. Lisage veidi sojakastet ja agaavisiirupit. Kuigi eesmärgiks on supp, annab nende komponentide eelnev praadimine lõpuks parema maitse. Kui praadimisel tekib liiga palju vedelikku ja pruunistamine ei õnnestu, tõstke vedelikku vähemaks. Ärge ainult ära visake, selle saab hiljem supile lisada. Kui pardirasva vähemaks tahate, kallake vedelik mingisse kõrgesse kitsasse nõusse, et rasva korjamist kergendada. Ise unustasin seda teha. Kui liha on pruunistatud, lisage kõik ülejäänud komponendid koos veega potti, keetke veidi ja maitsestage vastavalt proovimise tulemusele. Tõenäoliselt jääb selles punktis puudu veidi soolast, kuid sidrunheina ja küüslaugu maitse peaks olema selgelt tunda. Keetke kuni kõik on piisavalt pehme ja... head isu!

Seakeel punase riisi ja veinikastmega

• punane riis
• seakeel
• bambusevõrsed
• maapähklid
• kollane paprika
• agaavisiirup
• wasabi pasta
• sool
• ploomivein
• sea või veise puljong
• ingveripulber
• sidrunimahl
• tärklis

Poes riiulite vahel ringi jalutades ja toiduideid otsides langes pilt seakeelele. Soovides vaheldust tavapärasele lihale, rändaski karp ostukorvi. Sinna juurde ka mõned muud eelpool nimetatud komponendid. Näiteks punane riis, mille pildi lisasin, et oleks kergem üles leida. Antud pakk on pärit Prismast. Igas poes seda saada pole ja ühtlasi ei tasu segi ajada pruuni, musta, ega metsiku riisiga. Värvus on tugevalt punakaspruun ja ka keeduvesi jääb punakas.

Alustuseks (ja lohutuseks) võib öelda, et kuna keel pole ehk igaühele meelejärgi, võib kasutada ka muud liha, kuid keele omapärasest struktuurist jääte siis ilma. Kui aga kasutate keelt (olgu siis sea- või veisekeel), tuleb sellelt enne lõpliku valmistamist nahk eemaldada. Toore keele pealt nahk ei eraldu, seega ajage vesi keema ja keetke keelt seal mõne minuti. Tõstke veest välja, jahutage külma veega ja tõmmake või kraapige noaseljaga nahk maha. Seejärel tükeldage keel õhukesteks viiludeks. Viilutamise kergendamiseks võib keelt veidi külmutada, kuna liiga pehmest on raske õhukesi viile lõigata. See on kasulik nipp liha puhul üldiselt.
Kui keel on viilutatud, segage sellele juurde bambusevõrsed, purustatud maapähklikd, kollane paprika, agaavisiirup, veidi wasabi pastat (kuid sellega olge ettevaatlik, et liiga palju ei saaks) ning sool. Selle segu võib kohe pannile/wokile visata. Õhukesed lõigud tagavad selle, et maitse jaotub ühtlaselt, nii et pikk maitseainetes hoidmine pole vajalik.

Punane riis keeb kaua, pakil on kirjas 40 minutit ja see on ka tõene. Muidu aga laske nii kõvaks/pehmeks keeda kui soovite.

Kastme jaoks ajage vesi keema, lisage sinna puljong, ingveripulber, sidrunimahl ja ploomivein. Segage ja maitsestage, kuni maitse tundub õige. Lisage lõpuks tärklist vastavalt oma äranägemisele. Mida rohkem, seda paksem kaste tuleb.

Riisi keetmisele ma soola ei lisanud. Sarnaselt musta riisiga on ka punane õrnalt pähklise aroomiga (ehkki must on veidi tugevam). Lihasegu tegin rohkem magusapoolse ja kastme hapuka. Sellised kolm erinevat maitsesuunda lõpuks taldrikule tõstes saab väga maitsva kombinatsiooni.

Ühtlasi saab samal viisil ka teha midagi supitaolist. Tehke kastet rohkem, jätke tärklis lisamata või lisage vähe (paljud aasiapärased supid kasutavad paksendajaid) ja saate maitsva magushapu supi. Aga lihasegu soovitan eelnevalt siiski õrnalt pruunistades ära praadida, maitse tuleb nii parem.

Marineeritud munad

• munad


• valge veini äädikas
• vürts
• sool
• punapeet


• valge veini äädikas
• kurkum
• sool

On kohti, kus marineeritud munad on juba ammu tuntud toit, kuid Eesti nähtavasti nende hulka ei kuulu. Enda tänu siinkohal komöödiaseriaalile Simpsonid, kus esimest korda selle ideega kokku puutusin. Blogi jaoks nende valmistamine oli üldse teine katse neid teha ja kuna esimene õnnestus, võisin olla üsna kindel, et seda toitu päris ära ei riku.

Valmistamine on lihtne, kuid paari asjaga tuleb arvestada. Esiteks, kui marineerida kooritud mune (ja võimalik on marineerida ka koos koorega), siis on oluline koor muna võimalikult vähe kahjustades kätte saada. Täiesti värskete munade koorimine on raske, seega tasub marineerimisele mõeldes veidi ette planeerida ja kasutada nt nädal aega külmkapis seisnud mune. Internetist leiab ka kõikvõimalikke soovitusi koorimise kergendamiseks, kuid ise pole neid testinud ja ei hakka seega neid siinkohal välja tooma. Teine oluline punkt on, et munad tuleb kindlasti korralikult kõvaks keeta. Ennem siis eelistada kergelt ülekeenud muna (roheline rõngas tekib munakollase juurde), kui pooltoorest.

Kui munad on kooritud ja keedetud, tuleb valmistada marinaad. Antud juhul kasutasin kahte erinevat. Millised iganes koostisosad on, tuleb need korralikult läbi keeta ja tulikuumana kooritud munadele valada. Samuti ei tee paha marineerimisnõusid (antud juhul purke) korralikult kuuma veega läbi pesta. Tegu on munadega ja toidumürgitus vaevalt et kedagi rõõmustab. Samas säilivad korralikult valmistatud marineeritud munad külmikus mitu kuud (kõige tagasihoidlikuma pakkumise kohaselt, mille netist leidsin, kolm kuud), kuid kui tahta ikka täiesti kindel olla ja nt mõnele peole mõeldes neid valmistada, siis planeerige nädal-paar ette. Mune on vabalt saada ja ei näe mõtet neid ülipika aja peale ette teha.

Igatahes esimene marinaad sisaldab valge veini äädikat, soola, vürtsi ja punapeeti. Teine neist kurkumit, soola ja valge veini äädikat. Pärast valmimist kallake kuum marinaad eelnevalt purki asetatud munadele, sulgege kaanega ja pange pärast jahtumist külmikusse. Söödavad on nad juba mõne tunni pärast, kui väga kiire, samas - mida rohkem aega jätta, seda rohkem maitse läbi käib. Nagu piltideltki näha, ei jõua kurkumimarinaadi puhul värv muna sisemusse (hapukas maitse aga küll), punapeet aga tungib lõpuks kuni munakollaseni ja värvib ka selle ära. Kui kasutada korralikku kogust peeti, siis on munal ka rohkemal või vähemal määral tugev vastav maiste. Ja loomulikult on marinaadide tegemisel väga palju võimalikke variatsioone, siia panin kirja vaid kaks, mis endal järgi proovitud.

Šampinjoni ja redise vokiroog

• sealiha
• šampinjonid
• redised
• küüslauk
• sool
• kurkum
• rosmariin
• balsamiäädikas
• suhkur, mesi või stevia

Otsides poes ringikõndides šampinjonivoki jaoks materjale hakkasid silma redised ning jäin mõtlema, et pole veel kunagi kuumade toitude tegemisel redist kasutanud ega isegi mitte söönud selliselt. Alati toorelt niisama või salatites. Seega tuligi ära proovida.

Kuna tegu on vok-roaga, pole valmistamine keeruline. Lõigake sealiha, šampinjonid, redised ja küüslauk peeneks ning pange kõik ühte kaussi. Lisage sinna oma maitse järgi maitseaineid. Magusa tooni saamiseks kasutasin seekord steviat, kuna see on meeldima hakanud. Osad inimesed kurdavad küll, et stevial on mõrkjas järelmaik. Nõustun, tunnen seda ka ise, kuid pean seda ennem eeliseks kui puuduseks. Igatahes segage kõik maitseained voki ülejäänud komponentidega segi ja visake seejärel veidi õliga kaetud kuumale pannile (kui vok-panni ei saa kasutada, piisab ka tavalisest). Õliga ei soovita liialdada, toit ei jää kuiv, kuna seened ja redised annavad vett välja. Kui tükid on korralikult väikesed, küpsevad nad ruttu läbi. Tulemus on maitsev ja näeb välja selline:

Kana-kookosesupp seente ja lillkapsaga

• searaguu (puljongi jaoks)
• kanaliha
• kookospiim
• punane paprika
• šampinjonid
• lillkapsas
• roheline sibul
• karri
• sool
• tabasco
• üks sibul

Keetke searaguust ja ühest tervest sibulast puljong, eemaldage kondid ja sibul, puhastage ka sealiha soovi korral supi sisse, kui seda piisavalt on. Laske puljong taas keema ja pange sinna sisse kookospiim, tükeldatud kanaliha ja seened. Lisage oma maitse järgi karrit, soola ja tabascot. Lillkapsa kasutamisel tuleb arvestada, kas kasutada värsket või külmutatud, värske keeb veidi kauem. Kuna antud juhul oli värske lähimast poest otsas ja pikemaks jalutuskäiguks aega polnud, tuli leppida külmetatud variandiga. Paprikatükid võib lisada üsna lõpupoole, kuna need ei kee kaua. Rohelist sibulat on parim värskena enne söömist peale puistata.

Cthulhu sõdalased

• minikaheksajalad
• küüslauk
• sibul
• vahemere ürdisegu
• sidrun
• tabasco
• kapparid
• marineeritud ingver

Vahelduseks tuli mõte proovida kanafilee asemel midagi ebatavalisemat. Poes ringi uidates ja ideid otsides langes pilk kaheksajalgadele, mis meil müügil eksitava nime beebi-kaheksajalad all. Tegelikult on tegu ühe väiksema kaheksajalaliigi täiskasvanud isenditega. Müügil on nad külmutatud ja õnneks puhastatud kujul. Seega mõningates retseptides kirjeldatud pea tühjakskoukimise ja noka eemaldamisega ei pea vaeva nägema.

Kui kaheksajalad on üles sulanud, pange nad marineerima. Marinaadiks on mitmeid võimalusi, antud juhul sai see tehtud küüslaugust, sibulast, ürdisegust, tabascost ja sidrunimahlast. Minimaalselt laske marinaadis seista 2 tundi. 4 on parem. Marinaadi ennast ei tasu ära visata, sellest saab hiljem kastme valmistada.

Valmistamiseks pange pannile õli ja ajage see hästi kuumaks. Sobiva kuumuse testimiseks on kõige parem ühel kaheksajalal peast kinni haarata ja kombitsaid pidi õli sisse torgata. Kui kombitsad koheselt väänlema hakkavad, on õli paras. Ühtlasi ka hoiatus - pannile visatud kaheksajalad ärkaksid otsekui ellu, kombitsad tõmbuvad krussi ja väänlevad veidi. Küpsetage suurel kuumusel ja lõpetage madalamaga. Kaheksajala liha on kummise struktuuriga ja võib tunduda harjumatu, kui varem pole sellise toiduga kokku puutunud.

Kastme tegemiseks kallake marinaad pannile, laske keema ja lisage veel maitseaineid omal valikult. Antud juhul kasutasin samu komponente, mis marinaadiski, rõhutades eriti tabascot, et saada vürtsikamat tulemust. Kuid ka erinevaid veinikastmed on võimalikud. Lauale asetatud kaheksajalad jahtuvad ruttu, seega võib serveerimisel olla lihtsam tagada kuuma kastme olemasolu, millesse kaheksajalg enne suhupistmist kasta. Alloleval pildil on "sõdalaste" eest taldrikul kapparid ja marineeritud ingver.

PS: Juhul kui on mõte midagi sellist kusagil peol pakkuda, tasuks eelnevalt uurida, kas vähemalt mõni külalistest on valmis neid sööma.