Brändisiga

• sealiha
• brändi (50 ml on piisav)
• loorberilehed
• sinepiseemned
• porgand
• petersell
• pipar, sool

Sellise, võib-olla mitte just kõige õnnestunuma toidunime all peitub üks väga lihtne, kuid oi kui hea roog. Soetage kusagilt mingi kogus sealiha, visake pannile. Kallake juurde brändit, lisage loorberilehed, sinepiseemned, petersell, porganditükid, pipar ja sool. Pange vaiksel kuumusel hauduma. Mingi aeg saab valmis (jah, aega ma ei mõõtnud) ja pannil või ahjuplaadil peaks olema kenake kogus väga head kastet. Juurde võib lisada kartuleid (antud juhul purustasin nad kohe, et vedel kaste nendega ikka segi läheks) ning sojakastme ja balsamiäädikaga tehtud salatit.

Tom kha supp

• kanaliha
• punane paprika
• kookospiim
• porrulauk
• šampinjonid
• Tom kha maitseainesegu (Santa Maria oma on vist ainukene, mis saadaval)

Eksootiline ei pea alati olema keeruline ja Tom kha supp on selle üheks parimaks näiteks. Selle valmistamiseks vajalikke koostisosi on lihtne leida, pikk ettevalmistamine pole vajalik ja igasugu variatsioonid on võimalikud. Ka kirjeldamine on lihtne. Laske kookospiim, maitseainesegu ja vesi keema, visake tükeldatud ülejäänud komponendid sisse ja keetke seni, kuni need on läbi keenud.
Kanaliha asemel võib kasutada sealiha, punase paprika asemel sinist (või kui seda ikka väga raske leida, siis rohelist), porrulaugu asemel sibulat ning šampijonide asemel nt krevette. Ainult kookospiim ja mainitud maitseainesegu on suht kohustuslikud, et tegu oleks mingi tom kha variatsiooniga.

Kanapallid

• kanaliha
• sibul
• kurkum
• sool, pipar, till

Tükeldage kanaliha (nt filee) ja sibul ning pange köögikombaini (kasutage lõiketerasid). Lisage ka kurkum, sool, pipar ja till. Käivitage kombain ja laske teradel liha ja sibulat seni peenestada ja segada, kuni moodustub ühtlane ja õhuline mass, mis meenutab natuke määrdevõid (otse leivale määrimiseks ei tasu siiski kasutada, kuna ahvatlevast välimusest hoolimata on tegu toore lihaga). Laske vesi keema (ma lisasin veele sojakastet) ja tõstke lusikaga tükid keevasse vette (võib ka märgade kätega veeretada, et tõesti ümmargused pallid saada) ning laske mõnda aega keeda. Kuna peenestamisel läks liha ja sibula segu sisse palju õhku, siis keemisel muutuvad need kanapallid veelgi õhulisemaks.

Neid palle saab kasutada supi sees, lisandina riisi või kartuli kõrvale, või ka lihtsalt taldrikul serveerida, et neid koos mingi kastmega süüa. Maitsevad väga hästi ka külmalt, seega sobivad ka rootsi lauale serveerimiseks.

Kui vees sojakastet mitte kasutada, on pallid ka väljaspoolt ilusa kollase värviga.

Baklažaanihautis kuivatatud ploomidega

• punane paprika
• baklažaanid
• porgand
• kanafilee
• sibul
• linnulihakaste kuivatatud ploomidest ja pohladest (Maximast, sama silt, ainult purgis)
• kurkum
• sool

Tükeldage kanafilee ja muud komponendid, praadige esmalt kana ja sibul. Lisage praadimise ajal kurkumit, veidi soola ning linnulihakastet. Hautage potis baklažaanikuubikud, lisades linnulihakastet, kurkumit ja veidi vett. Lisage ka paprika ning porgand ning hautage, kuni komponendid on piisavalt pehmed. Porgandi võib lisada ka üsna varakult, kuid mulle meeldib, kui see jääb kergelt krõmpsuv.

Juurde võib lisada salatit omal valikult, kuid kuna hautis ise sisaldab juba mitut komponenti, pole mõtet liiga keerulist salatit juurde teha.

Küpsisetrühvlid

• Domino küpsised / valged sama tüüpi küpised (300-350 g kumbagi)
• tume šokolaad (200 g)
• valge šokolaad (200g)
• maitsestamata toorjuust (kasutasin Philadelphiat) (200g)
• mandlid

Trühvlid on hea maius ja neid pole sugugi raske teha, kui nende valmistamisel kasutada valmistooteid. Antud juhul tegin erinevat variatsiooni trühvleid, kuid minimaalselt läheb tarvis ühte sorti küpsiseid, ühte sorti šokolaadi ja ühte sorti toorjuustu. Erandkorras on seekord ka umbkaudsed kogused ära toodud, kuna need võivad olla olulised.

Esimese sammuna kallake kaks pakki Domino küpsiseid köögikombaini. Jahvatage nad peeneks puruks. Lisage seejärel terve 200-grammine pakk toorjuustu ja töödelge köögikombainis, kuni moodustub ühtlane kreemjas mass (kui meeldib võib loomulikult jätta sisse ka suuremaid küpsisetükke või segada sinna rosinaid. (Tulin selle peale alles praegu). Pange see mass külmkappi tahenema. Kui mass on tahke, asuge sellest kuulikesi vormima (mass jääb küll sõrmede külge, kuid veeretamisel jäävad peopesad puhtaks). Kui kuulikesed on valmis, võite panna nad küpsetuspaberil uuesti külmkappi tahenema (vormimisel muutuvad nad soojuse mõjul taas pehmeks). Küpsetuspaber kergendab nende kättesaamist, kuid kuna ma panin nad otse taldrikule, oli raske neid tervena kätte saada. Õhukese noaga see siiski õnnestus.

Järgmisena sulatage šokolaad. Kui šokolaad on sulanud, võtke kuulikesed kapist ja kastke nad ükshaaval šokolaadi sisse. Ma torkasin selleks kuulikese lihtsalt söögipulga otsa, selle tekitatud augu saab kinni vormida või asetada sinna mandli, rosina või muud sellist. Taas kord - šokolaadiga kaetud sisu tuleks asutada küpsetuspaberile, taldriku pealt oli neid raske kätte saada.

Igatahes pärast tahenemist peaks tulemus vähemalt selline välja nägema, nagu alloleval pildil.

Enokitakesupp tüümianiga

• enokitake seened (Rimis on sageli müügil)
• spagetid
• tüümian
• marineeritud juurseller
• puljongit (pole hädavajalik)
• nisujahu (saab ka ilma)
• pipar, sojakaste

Poolteise nädala eest oli taas isu mõne omapärasema supi järele ja kuigi esialgu mõtlesin Tom Khad teha, läks lõpuks ikkagi improviseerimiseks, kui silmasin Rimis enokitake seeni, mida ükskord asjatult otsisin. Kes neid veel proovinud pole, siis teadmiseks, et tegu on hiina tseltisel kasvavate ülipikkade ja peenete varte ning peaaegu olematu kübaraga seentega, mis on omapärase maitse ja tekstuuriga. Välja näevad sellised. Igatahes haarasin kähku paar pakki ostukorvi ja lisasin siis pärast riitulite vahel kondamist ülalmainitud komponendid. Valmistamine ise on lihtne.

Esmalt soovitaksin spagetid eraldi ära keeta. Nagu ikka, tasub keetmine lõpetada veidi enne, kui nad täiesti valmis saavad, vees olev kuumus annab neile nagunii viimase vajaliku töötluse. Spagettide keemise ajal võib aga seeni praadida. Seentelt lõikasin ma ainult alumise osa ära ja eraldasin nad seejärel, jättes jalad terveks. Kuumus kahandab nende massi omajagu, kuid kahest pakist saab neid siiski piisavalt. Maitsestage sojakastme ja tüümianiga. Kui on näha, et seened on piisavalt küpsed, lisage marineeritud juurseller, mis annab supile hapuka maitse. Segage seened ja juurseller, kuni need on korralikult segunenud ja kuumad. Järgmisena lisage puljong. Soovitaksin kasutada ikka isekeedetud puljongit, kuid pean häbiga tunnistama, et kasutasin puljongikuubikuid. Tegelikult on seened, sojakaste, hapukas juurseller ja tüümian ilmselt küll ise piisavalt tugeva maitsega, nii et nt taimetoitlased saavad täielikult ka lihapuljongita hakkama. Kui kõik on segatud, lisage ka spagetid, mis ei tohiks nüüd enam paisuda. Kui neid liiga palju on ja nad veel paisuvad, saate supi asemel mingi wok-roa... mis pole ka muidugi väga hull.

Viimase sammuna võib lisada veidi veega ühtlaseks segatud jahu, samamoodi nagu jahukastet tehes, kui tahta, et supp veidi paksem tuleks. Seda võib ka mitte teha, nagu meeldib. Ja umbes selline, nagu alloleval pildil näha, ta olema peakski.

Täidetud paprikarõngad

• paprikat (ise otsustate, kui mitut värvi)
• riis
• kanaliha
• muna
• sool
• veiniäädikas (või balsami-)
• riisimaitseaine või karri vms
• petersell (värske või kuivatatud
• kana jaoks mingi eraldi maitseaine (pole kohustuslik)

Eile öösel kodupoole jalutades tekkis idee ühe toidu jaoks, mis osutus selle blogi senistest roogadest kõige aeganõudvamaks. Kes ei viitsi pikalt mässata ja pole eriti toiduvalmistamises osav, ei peaks seda ilmselt esimeseks katsetuseks valima. Asju tuleb teha päris mitmes järgus. Panen kirja nii, nagu ise tegin.

1. Kõige lihtsam - pott tulele ja riis keema. Võib veidi maitsestada, kuid selleks avaneb ka hiljem piisavalt võimalust. Pärast keetmist kurnake riisist vesi välja, kui see ära ei keenud, ja pange riis jahtuma.

2. Riisi keetmise aega saab kasutada paprika lõikamiseks. Poest tuleks valida korralikud tugevad paprikad ja ehkki ma valisin igast värvist mõne, pole see tegelikult nii oluline. Paprikad tuleb olenevalt suurusest lõigata kaheks-kolmeks viiluks, varre ots ja teine ots jäävad hiljem täite tegemiseks. Keskosa tuleb eemaldada, nii et jääks mitu paprikarõngast.

3. Lõigake kanaliha üsna väikesteks tükkideks, kuid soovitaks siiski jätta sellised tükid, mida ka hamba all tunda on, hakklihal pole mõtet. Kanaliha asemel saab kasutada ka mingit muud, kes taimetoite tahab, võib ka riisiga piirduda. Pärast tükeldamist vastavalt ära praadida ja vastavalt soovile maitsestada. Kasutasin veiniäädikat ja šašlõkimaitseainet. Pärast seda tuleb liha jahtuma panna)

4. Paprikaringide tegemisest allesjäänud otsad tuleb samtu peeneks hakkida ja praadida (lisasin neile praadimisel peterselli). Ma jaotasin kolm värvi eri kaussidesse, mis tähendas ka kolme eraldi praadimist. Ühe värvi kasutamisel või värvide segamisel on muidugi vähem mässamist. Ka need lähevad jahtuma.

5. Paprikarõngaid tuleks veidi keeta, kuna pärast pannil ei saa neid nii kaua hoida, et kuumus nad läbi küpsetaks. Jälgige ainult, et rõngad siiski piisavalt tugevad jääksid.

6. Nüüd on koostisosad olemas - keedetud paprikarõngad ning jahutatud liha- ja paprikatükid. Läheb tarvis veel muna.

7. Pange kaussi riis, liha ja paprikatükid, lisage muna, ning segage see kõik segamini. Ma lisasin veel riisimaitseainet segamise ajal. Muna ei tohi hüübida, seepärast ongi oluline, et teised koostisosad oleksid jahtunud.

8. Pange pann pliidile ja oodake, kuni kuumus on korralik. Induktsioon- või gaasipliit on ilmselt kiireks temperatuurireguleerimiseks kõige paremad, ma kasutasin vana elektripliiti, kus oli rohkem temperatuuriga mängimist.

9. See osa on nüüd üsna keeruline. Pange paar-kolm paprikarõngast pannile (õli pole korraliku panni puhul tarvis kasutada, ehkki ma alguses seda tegin) ja asuge kiirelt tehtud seguga täitma, surudes rõngad tihkelt segu täis. Seejuures ei tohi muidugi rõngaid katki suruda. Oodake veidi, kuni täidetud rõnga põhi on tahke ja eemaldage pann pliidilt, ning jätke minutiks seisma (või reguleerige nt induktsiooni puhul temperatuuri), et kuumus leviks täidise keskosani, kuid ei kõrvetaks enam põhja. Seejärel pange pann tagasi pliidile, kuumutage veel veidi (toidu kõrvetamise oht on reaalne) ning keerake täidetud rõngad kiire kuid ettevaatliku liigutusega teistpidi. Kui see liigutus ja kõik eelnev oli õige, ei tulnud segu rõngastest välja ja hoiab tänu munale sellega tihedalt kokku. Korrake samasugust praadimist ka teise poolega, kuna pealpool on vee hüübimata muna segu, siis moodustab ka see praadimisel korraliku tugeva kihi.

10. Õnnestumise korral saab valminud paprikarõngaste külgedelt kinni võtta ja nad üles tõsta, ilma et sisu välja kukuks. Ma ei saa väita, et see mul kõikide puhul õnnestus, kuid suurema osaga siiski. Valminud paprikarooga peaks saama terava noaga lõigata nii, nagu kolmandal pildil näha.