Hea (!) puljongi keetmine

• sea- või veiseliha
• vürtspipar
• nelk
• tavaline pipar
• sool
• porgand
• sibul
• küüslauk

Hiljuti taipasin, et olin suutnud valesti teha nii lihtsana näivat asja, nagu seda on puljongi keetmine. Liha/kondid vette, maitseained ka, kuumus alla ja ongi korras. Lihtne ju? Ja suuremalt jaolt ongi, kuid kuumuse osa on väga oluline hea tulemuse saamisel. Nimelt peaks see olema nii madal, et vesi ei hakka kunagi täie jõuga keema. Loomulikult võtab madalal kuumisel valmistamine rohkem aega, kuid siin ongi oluline vahe - kas tahad saada kiiret tulemust või head tulemust.



Kui teed midagi, mis kasutab nagunii liha, võid ka puljongi puhtalt lihatükkidest keeta. Samas on kontidest valmistamine odavam. Võid kasutada ka mõlemat korraga. Antud juhul läks nii liha kui puljong kasutusse järgmise toidu jaoks (sellest järgmises postituses), seega ei hakanud konte kasutama. Kui sa ei lisa maitseaineid kuidagi eraldatuna (marli sisse seotult vms), siis soovitan lõigata üsna suured lihatükid, vastasel juhul teed enda elu liiga raskeks ja pead pärast keetmist tükk aega liha ja muud puru sorteerima. Nii ehk teisiti - pika valmistamisaja tõttu hauduvad ka suured lihatükid mõnusalt pehmeks ja kõik vajalikud ained jõuavad puljongisse, seega pole väga peenel tükeldamisel mõtet.



Puljongit keetes ei pea soola kasutama, eriti kui plaanid seda külmutada ja hiljem mõne toidu jaoks kasutada, mõned retseptid soovitavad ka vürsidega mitte liialdada. Ise selles probleemi ei näe ja kuna eesmärgiks ongi tavaliselt igati jõulise maitsega koostisosa/joogi saamine, siis lisan kõik vajalikud komponendid kohe, siiski tuleks mainida, et isegi siis soovitatakse soola lisada alles keetmise lõpus, see on üks asi, mida pean järgmine kord proovima. Maitseainetena soovitan soola, nelki, vürtspipart ja tavalist pipart. See on korduvalt testitud kombinatsioon, ehkki kindlasti mitte ainus võimalik. Täpsed kogused pead ise järgi proovima. Viimatine poti vaippommitamine maitseainepakkide sisuga andis igatahes väga hea, ehkki mõne jaoks ehk liiga intensiivse tulemuse. Vürtsid võib nt marli sisse siduda või koos teesõelaga potti panna, see lihtsustab oluliselt vahu korjamist, kuna vürtsid kipuvad koos vahuga pinnal ujuma ja tulevad vahu eemaldamisel kaasa.



Lisa potti ka 1-3 poolekslõigatud sibulat (koos koorega, kuna need annavad tulemuseks kuldsema/pruunikama värvi), küüslauku ja suured porganditükid. Täida seejärel pott külma veega ja pane madalal kuumusel valmima. Sõltuvalt tehtava koguse suurusest ei toimu järmised paarkümmend minutit kuni tund aega midagi. Käi aeg-ajalt vaatamas ja kui näed, et pinnale hakkab kogunema hallikat vahtu, eemalda see vahukulbiga. Lõplik valmimisaeg sõltub sellest, kas kasutada liha või konte, milline on nende suurus, kui suure potiga asi valmima panna. Ise käin aeg-ajalt proovimas, kuni leian, et nüüd on maitse ideaalne.



Kui puljong valmis, tõsta suuremad tükid vahukulbiga kausile/taldrikule välja ja kalla vedelik läbi võimalikult peeneaugulise sõela. Sibula- ja küüslaugutükkidega pole midagi teha, kuid vaikselt vürtsikas vedelikus haudunud porganditükid pole mul kunagi kaua vastu pidanud, kuna omandavad meeletult hea maitse. Antud viisil keedetud liha on samuti sedavõrd hea, et sobib ka kohe söömiseks, olgu siis niisama või koos millegagi serveerimiseks. Kuidas täpselt puljongit ja liha edasi kasutada, jääb juba sinu otsustada, kuid soovitan kindlasti võtta lihtsalt ühe tassi niisama kuumalt nautimiseks. Veelgi parem, kui on käepärast mõned kodused liha- või köögiviljapirukad. Paar sellist ja eelkirjeldatud viisil valmistatud puljong ning sul on laual eine, mis on küll lihtne, kuid sedavõrd maitsev, et isegi parimatel Prantsuse restoranidel on raske sellega konkureerida.



Puljongit ei saa loomulikult lõputult külmkapis kausis hoida, küll aga võib teda külmutada, et oleks alati käepärast. Sellisel juhul soovitan keeta üsna kange (vähese veega) puljong, et sügavkülmas ruumi säästa. Soovitatakse ka kokkukeetmiseks nimetatud asja, mis tähendab puljongi pikaajalist (mitu tundi) keetmist madalal tulel, et vesi välja auraks. Julgeksin küll kahelda, kas selleks vajalik aja- ja energiakulu end õigustab.

Follow my blog with Bloglovin

Herne... seljanka?

• poolikud kollased herned
• rohelised külmutatud või konservherned
• külmutatud või konservmais
• konservoad, nt tomatiga
• 5 sorti liha/vorsti
• porgand
• sidrunimahl
• tomatipasta
• sibul
• puljong
• sool, pipar

Toidublogis on olnud pikk paus, kuid täna tuli poes uidates vahelduseks päris huvitav kombinatsioon kokku - herneseljanka. Ma pole küll päris kindel, kas just iga supp, mis sisaldab suurt hulka komponente ja tomatipastat, ka tegelikult seljaka nime väärib, aga nimede väljamõtlemine on üsna tüütu ja lihtsalt erinevaid komponente loetlevad nimed pole ka huvitavad.

Igatahes vajab üks korralik seljanka või seda nimetust taotlev supp korralikult ettevalmistatud supipõhja ja mitut sorti liha. Antud juhul kasutasin ungari pekki, seapõske, suitsuvorsti, searaguud, ja südant. Seda viimast tuleb veidi hoolikamalt puhastada, et üleliigne rasv, sooned jms hamba all ebameeldivana tunduvad osad eemaldada. Seapõsk, ungari pekk ja suitsuvorst tuleks läbi praadida, nii saate parema maitse ja vabanete liigsest rasvast. Ka väikeseks tükeldatud searaguu ja südametükkide läbipraadimine on mõistlik. Sibulaga tehke nagu tahate. Paljud retseptid soovitavad ka seda praadida ja antud juhul nii ka tegin, kuid vahel on ka keedetud suured sibularõngad supis väga head.

Poolikuid kollaseid herneid leotage paar-kolm tundi enne keetmist (pakil soovitatakse 6-8, kuid nii palju pole tarvis). Puljongi poolest on kõige lihtsam, kui see on varem valmistatud ja sügavkülma pandud, keetmine võtab muidugi rohkem aega. Kui aga pole puljongit ega piisavalt aega selle keetmiseks, võib selle ka kasutamata jätta. Kõik need komponendid annavad keetmisel ise juba piisavalt hea maitse kokku... muidugi on ühe tugeva veisekontidest puljongiga supp terake parem. Igatahes ei soovita puljongikuubikuid - no lihtsalt ei ole õige asi.

Pange herned puljongisse (või vette) keema ja keetke, kuni hambad raskusteta neist läbi hammustavad. Seejärel lisage ka kõik ülejäänud komponendid ja keetke, kuni porganditükid on pehmed. Lõpetuseks lisage külmutatud/konserveeritud herned, mais ja oad ning laske supil veel kord keema tõusta. Kui supp liiga vedel ei tulnud, täidab juba väike kausitäis sellist rooga kõhu tükiks ajaks. Eriti veel, kui peaks soov olema hapukoort peale lisada.

Follow my blog with Bloglovin

Seesami- ja sinepiseemnetega supp ja kotletid

• hakkliha
• marineeritud kurgid
• seesamiseemned
• mesi
• teraline sinep või sinepiseemned
• porgand
• mais
• sibul
• purustatud pipar
• tomatipasta
• šampinjonid

Viimasel ajal on lemmikuks kujunenud seesamiseemned, mida olen nii mõnelegi toidule lisanud. Ühtlasi saab nende abil teha väga kiirelt ja lihtsalt mugava suupiste, mida antud juhul kasutan supi täiendamiseks. Selleks tuleb võtta hakkliha ja lisada sinna soola, veidi kurgivedelikku (või nt balsamiäädikat), mett või suhkrut, purustatud pipar ja rohkelt seesamiseemneid. Päris lihaga pooleks ei soovita, aga no ikka silmaga nähtavalt ja hambaga tuntavalt võiks neid küll olla, mis sel muidu mõtet oleks. Segage hakkliha nende komponentidega põhjalikult segamini, vormige käe vahel õhukesed padjakesed ja loopige pannile. Pruunistage mõlemalt poolt. Kuna need on õhukesed, siis pole pikk praadimine vajalik. Kui kiirelt mingeid lihasuupisteid tarvis, siis sellised sobivad väga hästi. Ainult et puhas veisehakkliha võib liiga kuivaks jääda, seguhakkliha tundub katsetuste järgi parim olema.

Kuna antud juhul lähevad need hakklihapadjakesed supi sisse edasi, võiksid nad olla veidi üle keskmise soolased, seda enam, et supi enda sisse soola ei lisa. Tükeldage porgand, šampinjonid ja sibul, seda viimast võiks ikka mõnus kogus olla. Laske vesi keema ja loopige sinna kõik komponendid sisse, ka hakklihapadjakesed, laske keema tõusta ning seejärel vaiksel tulel keeda, kuni kõik maitsed on läbi käinud ning soolane hakkliha omandanud paraja maitse. Ärge unustage asjade lisamisel seesamit ka lahtiselt sisse puistata, hakkliha sees teda küll juba leidub, aga ega veidi rohkem halba tee. Eriti hea, kui käepärast nii valgeid kui musti seesamiseemneid, tuleb kirevam toit

.

Piprane oasupp kadakasiirupiga

• valged suured oad
• suitsusink
• hakkliha
• must peenike pipar
• valged pipraterad
• sidrun
• sool

Pange oad mitu tundi enne valmistamist likku, umbes 12 tundi on hea, hakkama saab ka vähemaga, kuid siis pikeneb keetmisaeg. Teine nipp, mis internetist silma jäi, on panna oad pott, lasta korraks keema, seejärel pliidilt võtta ning lasta umbes tund aega kuumas vees sedasi seista. Seejärel kallake vesi ära, lisage uus ning keetke nagu tavaliselt.

Tükeldage suitsusink ja praadige koos hakklihaga pruunikaks. Pange oad keema ja lisage sidrunimahl, kadakasiirup, sool, must peenike pipar ja valged pipraterad. Kui tahate suppi tõesti pipraseks nimetada, siis ärge olge liiga kooner kummagagi, kuid lähtuge siiski põhimõttest, et juurde saab alati lisada, kuid ära võtta on neetult raske. Lisage ka singi ja hakkliha segu, laske kõik keema, keerake tuld/võimsust vähemaks ning keetke tasasel tulel, kuni oad on saavutanud sobiva pehmuse. Sõltuvalt isiklikust eelistusest võib see olla vahemikus "krõmpsub hamba all" kuni "püreesupp".

Valged pipraterad on retseptis olulised. Erinevalt mustadest võib need tervena toidu sisse jätta ja hamba all annavad nad just sellise parajalt mõnuse piprase efekti, kuid ei kata üldist toidu maitset.

Kuna kadakasiirupi pudeli sain kingiks, siis ei tea praegu öelda, kus kohas seda müüakse või millega asendada, kui ei õnnestu osta. Kadakamarju on aga küll suuremates poodides müügis, nii et ehk saab nende ja meega sarnase efekti.

Krevetisupp tamarindiga ja soba nuudlitega

• koorimata krevetid
• šampinjonid
• soba nuudlid
• tamarind
• palmisuhkur
• tšillipipar
• roheline pipar
• valge pipar
• valged seesamiseemned
• mustad seesamiseemned

Soovitan kasutada supi valmistamiseks koorimata krevette. Ehkki nende puhastamine on tüütu, saab peadest ja kestadest väga maitsva puljongi, mis on antud juhul supi põhjaks, kuid on korraliku maitsestamise korral ka niisama mõnus kuum rüübe. Puljongi keetmisel lisasin küüslauku, veidi soola ja musta terapipart, kuid antud juhul polnud maitsestamine väga oluline, kuna hilisemalt lisanduvad tugevad maitsed nagu tamarind ja tšillipulber on tugevalt esialgsetest maitsetest üle.

Tamarindi saate osta Piprapoest, vast on sama poe Tallinna esinduses ka kohapeal olemas. Kas veel kusagil kaubanduses seda meil liigub, ei oska praegu öelda. Igatahes lammutage pakk tükkideks, kallake peale kuum vesi ja jätke nii umbes pooleks tunniks seisma. Selle ajaga muutub viljaliha piisavalt pehmeks. Kallake nüüdseks mõnusalt hapukas vesi läbi sõela teise kaussi ja suruge lusikaga läbi metallsõela kraapides ka viljaliha paksem osa sinna. Ülejäänud tahkemat ei pea kohe ära viskama, pannes selle külmkappi kannu, saate mõnusalt magushapu (rohkem siiski hapu) joogi. Tamarind meenutab maitselt kuivatatud õuna, kuid pole siiski päris sama.

Pruunistage šampinjone kergelt pannil, kui lisada sel ajal tamarindi vedelikku, omandavad nad väga hea maitse, olles heaks suupisteks.

Nüüd, kus ettevalmistamist vajavad komponendid on olemas, kallake kurnatud puljong potti, lisage krevetid, seened, tamarindivedelik, palmisuhkur, tšillipulber ning keetke. Kui seened ja krevetid on peaaegu keenud (krevetid ei vaja pikka keetmist, seega võib need ka seentest hiljem lisada), lisage seesamiseemned ja pipraterad. Tavaline must pipar on terana hamba alla jäädes veidi liiga vänge, kuid rohelised ja valged terad on maitselt mahedamad ja lisavad supi söömisel hammustamisel just mõnusalt vürtsikamaid elamusi, kuid ei mata ülejäänud maitseid enda alla. Paksema supi saamiseks võib lisada nt tärklist. Lõpuks, kui kõik muu on keedetud, lisage soba nuudlid, laske supp uuesti keema ja lülitage pliit välja. 5-10 minutiga lähevad nuudlid kuumas vedelikus piisavalt pehmeks ja nii pole kartust neid üle keeta.

Pardisupp sidrunheina ja punase peediga

• pardiliha
• punane peet
• porgand
• sidrunhein
• tšillipipar
• redis
• küüslauk
• agaavisiirup (võib ka mett kasutada)
• sool
• sojakaste

Seekordse katsetuse jaoks haarasin ühe pardi poest kaasa. Kuna oli supi isu, eemaldasin liha ja lükkasin kondid sügavkülma, et neid mõni teine kord puljongi jaoks kasutada. Liha tuli siin piisavalt, et antud supile rikkalikult maitset anda. Alustage kõikide komponentide tükeldamisega. Sidrunheina soovitan võimalikult peenikeseks hakkida, kuna see võib olla pisut puine. Kui sidrunheina ei õnnestu osta (nägin üldse esimest korda seda müügis, antud juhul Prismas), siis saab ka nt lihtsalt sidrunit kasutada. Samas ei paku sidrun siiski kõiki neid maitsenüansse, mis on olemas sidrunheinas.

Võtke väike kogus sidrunheina, küüslauku ja tšillipipart (ülejäänu läheb hiljem supi sisse) ning visake koos tükeldatud pardilihaga pannile. Lisage veidi sojakastet ja agaavisiirupit. Kuigi eesmärgiks on supp, annab nende komponentide eelnev praadimine lõpuks parema maitse. Kui praadimisel tekib liiga palju vedelikku ja pruunistamine ei õnnestu, tõstke vedelikku vähemaks. Ärge ainult ära visake, selle saab hiljem supile lisada. Kui pardirasva vähemaks tahate, kallake vedelik mingisse kõrgesse kitsasse nõusse, et rasva korjamist kergendada. Ise unustasin seda teha. Kui liha on pruunistatud, lisage kõik ülejäänud komponendid koos veega potti, keetke veidi ja maitsestage vastavalt proovimise tulemusele. Tõenäoliselt jääb selles punktis puudu veidi soolast, kuid sidrunheina ja küüslaugu maitse peaks olema selgelt tunda. Keetke kuni kõik on piisavalt pehme ja... head isu!

Seakeel punase riisi ja veinikastmega

• punane riis
• seakeel
• bambusevõrsed
• maapähklid
• kollane paprika
• agaavisiirup
• wasabi pasta
• sool
• ploomivein
• sea või veise puljong
• ingveripulber
• sidrunimahl
• tärklis

Poes riiulite vahel ringi jalutades ja toiduideid otsides langes pilt seakeelele. Soovides vaheldust tavapärasele lihale, rändaski karp ostukorvi. Sinna juurde ka mõned muud eelpool nimetatud komponendid. Näiteks punane riis, mille pildi lisasin, et oleks kergem üles leida. Antud pakk on pärit Prismast. Igas poes seda saada pole ja ühtlasi ei tasu segi ajada pruuni, musta, ega metsiku riisiga. Värvus on tugevalt punakaspruun ja ka keeduvesi jääb punakas.

Alustuseks (ja lohutuseks) võib öelda, et kuna keel pole ehk igaühele meelejärgi, võib kasutada ka muud liha, kuid keele omapärasest struktuurist jääte siis ilma. Kui aga kasutate keelt (olgu siis sea- või veisekeel), tuleb sellelt enne lõpliku valmistamist nahk eemaldada. Toore keele pealt nahk ei eraldu, seega ajage vesi keema ja keetke keelt seal mõne minuti. Tõstke veest välja, jahutage külma veega ja tõmmake või kraapige noaseljaga nahk maha. Seejärel tükeldage keel õhukesteks viiludeks. Viilutamise kergendamiseks võib keelt veidi külmutada, kuna liiga pehmest on raske õhukesi viile lõigata. See on kasulik nipp liha puhul üldiselt.
Kui keel on viilutatud, segage sellele juurde bambusevõrsed, purustatud maapähklikd, kollane paprika, agaavisiirup, veidi wasabi pastat (kuid sellega olge ettevaatlik, et liiga palju ei saaks) ning sool. Selle segu võib kohe pannile/wokile visata. Õhukesed lõigud tagavad selle, et maitse jaotub ühtlaselt, nii et pikk maitseainetes hoidmine pole vajalik.

Punane riis keeb kaua, pakil on kirjas 40 minutit ja see on ka tõene. Muidu aga laske nii kõvaks/pehmeks keeda kui soovite.

Kastme jaoks ajage vesi keema, lisage sinna puljong, ingveripulber, sidrunimahl ja ploomivein. Segage ja maitsestage, kuni maitse tundub õige. Lisage lõpuks tärklist vastavalt oma äranägemisele. Mida rohkem, seda paksem kaste tuleb.

Riisi keetmisele ma soola ei lisanud. Sarnaselt musta riisiga on ka punane õrnalt pähklise aroomiga (ehkki must on veidi tugevam). Lihasegu tegin rohkem magusapoolse ja kastme hapuka. Sellised kolm erinevat maitsesuunda lõpuks taldrikule tõstes saab väga maitsva kombinatsiooni.

Ühtlasi saab samal viisil ka teha midagi supitaolist. Tehke kastet rohkem, jätke tärklis lisamata või lisage vähe (paljud aasiapärased supid kasutavad paksendajaid) ja saate maitsva magushapu supi. Aga lihasegu soovitan eelnevalt siiski õrnalt pruunistades ära praadida, maitse tuleb nii parem.

Marineeritud munad

• munad


• valge veini äädikas
• vürts
• sool
• punapeet


• valge veini äädikas
• kurkum
• sool

On kohti, kus marineeritud munad on juba ammu tuntud toit, kuid Eesti nähtavasti nende hulka ei kuulu. Enda tänu siinkohal komöödiaseriaalile Simpsonid, kus esimest korda selle ideega kokku puutusin. Blogi jaoks nende valmistamine oli üldse teine katse neid teha ja kuna esimene õnnestus, võisin olla üsna kindel, et seda toitu päris ära ei riku.

Valmistamine on lihtne, kuid paari asjaga tuleb arvestada. Esiteks, kui marineerida kooritud mune (ja võimalik on marineerida ka koos koorega), siis on oluline koor muna võimalikult vähe kahjustades kätte saada. Täiesti värskete munade koorimine on raske, seega tasub marineerimisele mõeldes veidi ette planeerida ja kasutada nt nädal aega külmkapis seisnud mune. Internetist leiab ka kõikvõimalikke soovitusi koorimise kergendamiseks, kuid ise pole neid testinud ja ei hakka seega neid siinkohal välja tooma. Teine oluline punkt on, et munad tuleb kindlasti korralikult kõvaks keeta. Ennem siis eelistada kergelt ülekeenud muna (roheline rõngas tekib munakollase juurde), kui pooltoorest.

Kui munad on kooritud ja keedetud, tuleb valmistada marinaad. Antud juhul kasutasin kahte erinevat. Millised iganes koostisosad on, tuleb need korralikult läbi keeta ja tulikuumana kooritud munadele valada. Samuti ei tee paha marineerimisnõusid (antud juhul purke) korralikult kuuma veega läbi pesta. Tegu on munadega ja toidumürgitus vaevalt et kedagi rõõmustab. Samas säilivad korralikult valmistatud marineeritud munad külmikus mitu kuud (kõige tagasihoidlikuma pakkumise kohaselt, mille netist leidsin, kolm kuud), kuid kui tahta ikka täiesti kindel olla ja nt mõnele peole mõeldes neid valmistada, siis planeerige nädal-paar ette. Mune on vabalt saada ja ei näe mõtet neid ülipika aja peale ette teha.

Igatahes esimene marinaad sisaldab valge veini äädikat, soola, vürtsi ja punapeeti. Teine neist kurkumit, soola ja valge veini äädikat. Pärast valmimist kallake kuum marinaad eelnevalt purki asetatud munadele, sulgege kaanega ja pange pärast jahtumist külmikusse. Söödavad on nad juba mõne tunni pärast, kui väga kiire, samas - mida rohkem aega jätta, seda rohkem maitse läbi käib. Nagu piltideltki näha, ei jõua kurkumimarinaadi puhul värv muna sisemusse (hapukas maitse aga küll), punapeet aga tungib lõpuks kuni munakollaseni ja värvib ka selle ära. Kui kasutada korralikku kogust peeti, siis on munal ka rohkemal või vähemal määral tugev vastav maiste. Ja loomulikult on marinaadide tegemisel väga palju võimalikke variatsioone, siia panin kirja vaid kaks, mis endal järgi proovitud.

Šampinjoni ja redise vokiroog

• sealiha
• šampinjonid
• redised
• küüslauk
• sool
• kurkum
• rosmariin
• balsamiäädikas
• suhkur, mesi või stevia

Otsides poes ringikõndides šampinjonivoki jaoks materjale hakkasid silma redised ning jäin mõtlema, et pole veel kunagi kuumade toitude tegemisel redist kasutanud ega isegi mitte söönud selliselt. Alati toorelt niisama või salatites. Seega tuligi ära proovida.

Kuna tegu on vok-roaga, pole valmistamine keeruline. Lõigake sealiha, šampinjonid, redised ja küüslauk peeneks ning pange kõik ühte kaussi. Lisage sinna oma maitse järgi maitseaineid. Magusa tooni saamiseks kasutasin seekord steviat, kuna see on meeldima hakanud. Osad inimesed kurdavad küll, et stevial on mõrkjas järelmaik. Nõustun, tunnen seda ka ise, kuid pean seda ennem eeliseks kui puuduseks. Igatahes segage kõik maitseained voki ülejäänud komponentidega segi ja visake seejärel veidi õliga kaetud kuumale pannile (kui vok-panni ei saa kasutada, piisab ka tavalisest). Õliga ei soovita liialdada, toit ei jää kuiv, kuna seened ja redised annavad vett välja. Kui tükid on korralikult väikesed, küpsevad nad ruttu läbi. Tulemus on maitsev ja näeb välja selline:

Kana-kookosesupp seente ja lillkapsaga

• searaguu (puljongi jaoks)
• kanaliha
• kookospiim
• punane paprika
• šampinjonid
• lillkapsas
• roheline sibul
• karri
• sool
• tabasco
• üks sibul

Keetke searaguust ja ühest tervest sibulast puljong, eemaldage kondid ja sibul, puhastage ka sealiha soovi korral supi sisse, kui seda piisavalt on. Laske puljong taas keema ja pange sinna sisse kookospiim, tükeldatud kanaliha ja seened. Lisage oma maitse järgi karrit, soola ja tabascot. Lillkapsa kasutamisel tuleb arvestada, kas kasutada värsket või külmutatud, värske keeb veidi kauem. Kuna antud juhul oli värske lähimast poest otsas ja pikemaks jalutuskäiguks aega polnud, tuli leppida külmetatud variandiga. Paprikatükid võib lisada üsna lõpupoole, kuna need ei kee kaua. Rohelist sibulat on parim värskena enne söömist peale puistata.

Cthulhu sõdalased

• minikaheksajalad
• küüslauk
• sibul
• vahemere ürdisegu
• sidrun
• tabasco
• kapparid
• marineeritud ingver

Vahelduseks tuli mõte proovida kanafilee asemel midagi ebatavalisemat. Poes ringi uidates ja ideid otsides langes pilk kaheksajalgadele, mis meil müügil eksitava nime beebi-kaheksajalad all. Tegelikult on tegu ühe väiksema kaheksajalaliigi täiskasvanud isenditega. Müügil on nad külmutatud ja õnneks puhastatud kujul. Seega mõningates retseptides kirjeldatud pea tühjakskoukimise ja noka eemaldamisega ei pea vaeva nägema.

Kui kaheksajalad on üles sulanud, pange nad marineerima. Marinaadiks on mitmeid võimalusi, antud juhul sai see tehtud küüslaugust, sibulast, ürdisegust, tabascost ja sidrunimahlast. Minimaalselt laske marinaadis seista 2 tundi. 4 on parem. Marinaadi ennast ei tasu ära visata, sellest saab hiljem kastme valmistada.

Valmistamiseks pange pannile õli ja ajage see hästi kuumaks. Sobiva kuumuse testimiseks on kõige parem ühel kaheksajalal peast kinni haarata ja kombitsaid pidi õli sisse torgata. Kui kombitsad koheselt väänlema hakkavad, on õli paras. Ühtlasi ka hoiatus - pannile visatud kaheksajalad ärkaksid otsekui ellu, kombitsad tõmbuvad krussi ja väänlevad veidi. Küpsetage suurel kuumusel ja lõpetage madalamaga. Kaheksajala liha on kummise struktuuriga ja võib tunduda harjumatu, kui varem pole sellise toiduga kokku puutunud.

Kastme tegemiseks kallake marinaad pannile, laske keema ja lisage veel maitseaineid omal valikult. Antud juhul kasutasin samu komponente, mis marinaadiski, rõhutades eriti tabascot, et saada vürtsikamat tulemust. Kuid ka erinevaid veinikastmed on võimalikud. Lauale asetatud kaheksajalad jahtuvad ruttu, seega võib serveerimisel olla lihtsam tagada kuuma kastme olemasolu, millesse kaheksajalg enne suhupistmist kasta. Alloleval pildil on "sõdalaste" eest taldrikul kapparid ja marineeritud ingver.

PS: Juhul kui on mõte midagi sellist kusagil peol pakkuda, tasuks eelnevalt uurida, kas vähemalt mõni külalistest on valmis neid sööma.

Kana apelsinimahlas hautatud hiina kapsaga

• kanafilee
• värskelt pressitud apelsinimahl
• sidrunimahl (soovi korral)
• hiina kapsas
• sool
• karri

Hautage või praadige kanaliha rohke koguse karriga.

Lõigake hiina kapsas ribadeks ja pange ribad hauduma apelsinimahla sisse, kui seda jääb väheks võite lisada veidi vett, apelsinimaitse jääb ikkagi üsna tuntav. Tugevama apelsinimaitse saamiseks võib lõppfaasis veel värsket mahla lisada. Hapuma maitse jaoks võib ka veidi sidrunimahla juurde pigistada. Hautage kapsast, kuni ribad muutuvad kergelt klaasjaks.

Soovitan kana ja kapsast eraldi hoida ja alles serveerimisel kokku tõsta, nii jäävad maitsed tugevamalt eraldatuks.

Pildil nähtav rohke vedelik koosneb alguses pannile pandud veest, apelsinimahlast ja kapsast endast tulnud vedelikust ning on väga maitsev, seega ei tasu seda mitte mingil juhul ära kallata.

Kana ja pähkli segu hiina kapsaga

• kanafilee
• sarapuupähklid
• maitseained omal valikukl
• hiina kapsas

Täidise valmistamiseks jahvatage pähklid peeneks, nt kohviveskis. Tükeldage kanaliha peeneks ja pange mõlemad vähese õliga kuumale pannile. Kui tundub, et pähklipuru ei jää piisavalt kanatükkide külge, võib lisada õli või ka veidi vett, mis aurab kanaliha küpsemise ajaks ära. Maitseaineks kasutasin segu ürtidest, soolast ja piprast. Kuid milliste maitseainete kasuks ka otsustada, soovitaksin teha üsna tugevamaitselise täidise.

Kui täis valmis, tõstke pann tulelt, võtke külmikust üks hiina kapsa pea ja eraldage sellelt üks leht. Tõstke veidi täidist lehe peale selliselt, nagu alloleval pildil näha. Seejärel suruge ülemised ja külgmised õhukesed lehed ümber täidise ja hakake allapoole kokku rullima. Lehe tugevam ja mahlasem osa murdub, kuid see näitabki, et leht on värske, mahlane ja krõmpsuv. Kuna kuum täidis jahtub ruttu, ei ole selline valmistamine parim pikaajaliseks lauale serveerimiseks, vaid kohe valmistamiseks ja söömiseks. Ka salatileht ise ei tohiks liiga kaua seista, värskena on kõige parem.

Valmistamine ei võta üle poole tunni, seega väga sobilik, kui pikaks toidutegemiseks aega pole.

Selline näeb välja kokkukeeratud "kapsapirukas" pooleks lõigatuna. Sõltuvalt valmistamisest ja lehe kvaliteedist ja suurusest ei pruugi igaüks nii hästi koos püsida, sellisel juhul tuleb kohe näppude vahel hoides süüa.

Kana, oa ja porrulaugu hautis (või supp)

• kanaliha
• valged oad
• punased oad
• porrulauk
• petersell
• talisibul
• porgand

Valmistamine on lihtne. Kui kasutada kuivatatud ube, tuleb neid eelnevalt leotada ja seejärel keeta enne teisi komponente. Kui aga võtta konservube, võib need lisada siis, kui kana, porgand ja porrulauk on juba pehmed ja lasta lihtsalt uuesti kogu segu keema. Värsket peenestatud peterselli ja talisibulat soovitaks lisada serveerimisel, kuid võib ka valmistamise lõpus, et need seal kohe sees oleksid. Kas toit kaldub rohkem supi või hautise poole, sõltub juba sellest, kui palju on lõpuks vedelikku.

Seeneseljanka

• vähemalt 3 erinevat sorti seeni
• sea- või veisepuljong
• sibul
• sidrunimahl
• pipar
• sool
• tomatipasta

Pole kindel, kas seda suppi on üldse õige seljankaks nimetada, seene-tomatisupp on ehk täpsem. Valmistamine on aga lihtsaimast-lihtsam. Kui puljong olemas, tuleb sinna seened, tomatipasta, sibul ning sidrunimahl sisse panna, maitsestada vajadusel veel soola ja pipraga, ning keeta, kuni seened on läbi keedetud. Loomuliukult peaksid siin punktis olema kõik seened juba söödavad, ehk siis kupatamist vajavad seeni tuleb eelnevalt töödelda.

Antud juhul kasutasin kännuseeni, šampinjone, šiitake seeni ning kährikseent, kuid igasugused kombinatsioonid peaks võimalikud olema. Arvestades, et supis pole muud tahket peale seente ja sibula, ei tasuks kasutada vähemat kui kolme erinevat seent.

Külmetusevastane kanasupp

• kanaliha
• 1 punane sibul
• 1 tavaline sibul
• küüslauk (ärge koonerdage)
• porgand
• mais
• hernes
• sool
• karri
• koriander
• loorber
• tüümian
• roheline sibul

Olgu öeldud, et ma ei tea, kui palju see supp just tegelikult külmetuse vastu aitab, aga vähemalt mõneks ajaks teeb selline kuum kehakinnitus olemise mõnusamaks küll. Ja üha kahtlasemaks minevate ilmadega on nii mõnigi kurtnud enesetunde üle, mis maratonijooksu maailmarekordit püstitada ei võimaldaks.

Et tegemine oleks lihtne, tükeldage eelnevalt kõik komponendid, mis tükeldamist vajavad. Keetke kanaliha (kasutasin antud juhul fileed, et pääseda kontide puhastamisest), lisage maitseained. Kui liha on enam-vähem keenud, lisage ülejäänud komponendid, kuid konservmais ja -hernes viimasena, ning keetke veel. Kui supp on valmis, lõigake peale rohelist sibulat, kui leidub.

Kana ja kapsas siidri-sinepikastmes

• või (50 g)
• tuhksuhkur (2 spl)
• õunatükid (oma suva järgi)
• kanaliha (oma suva järgi)
• jahvatatud koriander (maitske lisamisel, aga võimas maitse on parem)
• värske kapsas (u 500-600 g kanti)
• kuiv siider (u 300 ml)
• seemnetega sinep
• teriyaki kaste
• kanapuljong (300 ml)
• maisitärklis (1 spl)
• rõõsk koor (150 ml)

1. Sulatage pannil või, lisage tuhksuhkur ning õunatükid ja praadige õunatükke kuni need on küpsed. Tõstke pannilt.

2. Praadige ja pruunistage kanaliha koriandriga.

3. Vähendage kuumust veidi, lisage kapsas ja küpsetage pidevalt segades. Lisage siider, sinep, teriyaki kaste ja puljong ning laske keema tõusta. Hautage tasasel tulel kaane alla u 20 minutit.

4. Segage maisitärklis koore sisse ja valge pannile juurde. Laske segades taas keema tõusta ning hautge veel viis minutit. Lisage õunatükid ning kuumutage veel paar minutit.

Kui puljongit jäi üle, võib seda kasutada nt riisi või kuskuse valmistamiseks.

Kährikseene supp

• kährikseen
• puljong
• paprika

Valmistamiseks võtke puljong, ning pange leotatud ja loputatud seened ning paprikatükid sinna sisse ja keetke pärast keemahakkamist umbes 10 minutit. Maitseainena kasutasin seekord ainult soola ja peterselli, seened ja paprika annavad kumbki oma maitsevarjundi.

PS: Kährikseeni saab osta Maximast ja kuigi hind tundub 100 g eest soolane, arvestage sellega, et pärast vees leotamist suureneb nende mass ja ruumala oluliselt ning nad moodustavad toidus olulisemalt suurema osa, kui esialgu tundub. Allolev pilt ei sisalda kogu paki sisu.

Veiselihapada munanuudlitega

• veiseliha
• suvikõrvits
• porgand
• porrulauk
• mais
• ananassimahl
• cayenne'i pipar, sool
• sojakaste

Keetke munanuudlid vastavalt juhendile pakil ja loputage külma veega. Tükeldage suvikõrvits, porgand ja porrulauk ning pruunistage esmalt veidi ning hautage seejärel vees kuni need on piisavalt pehmed. Seejärel praadige liha. Segage nuudlid, suvikõrvits, porgand, porrulauk, mais ja liha kokku, lisage veidi ananassimahla ning segage, maitsestades seejuures pipra, soola ja sojakastmega.

Brändisiga

• sealiha
• brändi (50 ml on piisav)
• loorberilehed
• sinepiseemned
• porgand
• petersell
• pipar, sool

Sellise, võib-olla mitte just kõige õnnestunuma toidunime all peitub üks väga lihtne, kuid oi kui hea roog. Soetage kusagilt mingi kogus sealiha, visake pannile. Kallake juurde brändit, lisage loorberilehed, sinepiseemned, petersell, porganditükid, pipar ja sool. Pange vaiksel kuumusel hauduma. Mingi aeg saab valmis (jah, aega ma ei mõõtnud) ja pannil või ahjuplaadil peaks olema kenake kogus väga head kastet. Juurde võib lisada kartuleid (antud juhul purustasin nad kohe, et vedel kaste nendega ikka segi läheks) ning sojakastme ja balsamiäädikaga tehtud salatit.